Meie ohud, kaitsevõime ja lai riigikaitse
KRKK esimene riigikaitsekonverents (2. oktoober 2019)
„Me panustame pidevalt 5% riigieelarvest sellise Kaitseväe arenguks, mis on valmis sõtta minema mitte kunagi tulevikus, vaid vajadusel kohe täna õhtul. Kas on loogiline eeldada, et kui Kaitsevägi peab olema valmis sõtta minema piltlikult öeldes täna, siis ülejäänud riigi ja ühiskonna jaoks võiks seesama kriis kohale jõuda alles aastate pärast, mõnel tulevasel riigieelarve strateegia perioodil?“ küsis president Kersti Kaljulaid esimese riigikaitsekonverentsi avasõnavõtus.
President Kaljulaid rõhutas enesekindluse olulisust: „Oleme pagana enesekindlad.“ Tema hinnangul võiks kogu Eesti ühiskond olla valmis ennast kaitsma, nii tõuseks enesekindlus veelgi. „Enesekindlat rahvast on palju raskem rünnata,“ märkis president ning lisas, et Eestil on vaja reaalset valmisolekut, üks pusletükk ei loo tervikpilti.
Ohud, kaitsevõime ja lai riigikaitse
Riigikaitsekonverents koosnes kolmest aruteluringist: meid mõjutavad ohud, Eesti kaitsevõime rahvusvahelises kontektis ja lai riigikaitse.
Ohtudena jäid kõlama kallaletung, terrorirünnak ja Hiina raha.
Rahvusvaheliselt mõjutavad Eesti kaitsevõimet suhted liitlastega ja liitlaste suurendatud kohaolek, Venemaaga suhete soojendamine ja dialoog ning Euroopa Strateegiline Autonoomia.
Kaitseminister Jüri Luik märkis, et liitlaste suurendatud kohalolek ei ole suhtekorraldusprojekt. Luik leidis ka, et Venemaaga suhete parandamise aktsioonid upuvad kohe, kui asi läheb sõnadest üle tegudele.
Välisminister Urmas Reinsalu toonitas, et Venemaa vastased sanktsioonid on toiminud ehk olukord Ukrainas ei ole eskaleerunud. Lisaks leidis ta, et suhtume kergemeelselt Eesti suurimatesse liitlastesse – USA, Suurbritannia, Poola – nende sisepoliitika tõttu.
Euroopa armee on tühi sõnakõlks, leidis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov. Seevastu Euroopa Strateegilise Autonoomia (ESA) tugevdamine on aga tema hinnagul tõsine teema. ESA tähendab Sakkovi selgitusel seda, et Euroopa peab olema suuteline langetama poliitilisi otsuseid, et oma piirkonnas midagi sõjaliselt ette võtta. Peagi on tulemas RKK raport sel teemal.
Iialgi ei tea, milline kriis ja millal Eestit tabab, kuid tuleb valmis olla, inimesi ette valmistada, leidsid arutelus osalenud ning rõhutasid, et lai riigikaitse ei tähenda vaid sõjalist ja sisekaitset, vaid hõlmab kogu ühiskonda. Arusaamast, mis on lai riigikaitse, ning plaanidest ei piisa, tuleb hakata korraldama elanikkonna õppusi, et inimesed oleksid kogenud ja päriselt teaksid, kuidas tuleb kriisi korral käituda. Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane tõi Eesti ühiskonna haavatavusena välja suure ühendava narratiivi puudumise. Kunagi oli see NATOsse ja Euroopa Liitu pürgimine, kuid need eesmärgid on täidetud.
Kohalikud omavalitsused ja ettevõtted
Pärast kolme aruteluringi esitas valitsuse hinnangu Eesti kaitsevõimest ja laiast riigikaitsest peaminister Jüri Ratas.
„Selge on see, et peame suurendama koostööd oma kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, et olla võimalikeks kriisideks kõige paremini valmis,“ toonitas Ratas. „Samuti vajab tulevikus üha rohkem tähelepanu meie tegevuste ja vahendite tõhusus, näiteks kas Eestile on otstarbekas omada korraga kolme laevastikku ja kolme mereseirekeskust.“
20, 40, 2100
Kõrgemate riigikaitsekursuste (KRKK) esimene riigikaitsekonverents tõi 2. oktoobril 2019 Tallinnasse Kultuurikatlasse kokku üle 500 kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlase. Kursused avavad Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning laiapindset riigikaitset, õpetavad kriiside lahendamist.
20 aastat, 40 kursust, üle 2100 vilistlase – võttis KRKK juhataja Madis Mikko kahe aastakümne töö kokku numbrites. KRKK-st on välja kasvanud venekeelsed riigikaitsekursused, kus Mikko sõnul on osalejad eriti üllatunud, kui lähedal saab riik inimesele olla. Lisaks on erikursus IT-spetsialistidele ning sel sügisel toimub kolmandat korda KÜDI ehk kõrgemad küberkaitse ja digiriigi kursused.
„Tänu meile on sarnased kursused käima lükatud ka Georgias ja Leedus,“ märkis Mikko.
RKK korraldas esimese riigikaitsekonverentsi koostöös siseministeeriumi, kaitseministeeriumi ja välisministeeriumiga. Juba aastaid on RKK vedanud rahvusvaheliselt tuntud välis- ja julgeolekupoliitikale pühendatud Lennart Meri konverentsi ning kaitseteemadele keskenduvat ABCD konverentsi.
„Selles ketis puudus üks väga oluline lüli. Meie enda mõttetalgud, meie enda tegemiste lahtirääkimine meie enda jaoks,“ selgitas Mikko ning lisas, et KRKK vilistlastkond on igati sobilik auditoorium Eesti olukorra ja arengute hindamiseks, arutamiseks ja parandamiseks.
Esimese riigikaitsekonverentsi avas president Kersti Kaljulaid ning lõpetas peaminister Jüri Ratas. Eesti riigikaitset, ohtusid ja kaitsevõimet analüüsisid kaitseminister Jüri Luik, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Mart Helme, riigisekretär Taimar Peterkop, kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Margus Noormaa, kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg ning teised juhtivad riigiametnikud ja eksperdid.
KRKK I riigikaitsekonverentsi päevakava
Vaata tervet fotogalerii (fotod: Arno Mikkor)
Mediakajastus:
- President Kaljulaid: lai riigikaitse ei tule tasuta kätte (err.ee)
- Valitsus valmistub suureks elektrikatkestuseks (err.ee)
- Sven Sakkov kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsist (Kuku raadio)
- Vilistlane Kalev Stoicescu kõrgematest riigikaitsekursustest ja konverentsist (ETV+ hommikuprogramm)
